6.b klass 30.sept: Kiviaegsed skulptuurid

1) Rühmadesse jagunemine.

 2) Multifilmi "The Flintstones" vaatamine. 

Mitu faktiviga kiviaja kohta leiad?

3) Rühm, kes väitis, et leidis kõige suurema arvu vigu, loetleb ette kõik faktivead, mida nad märkasid.

4) Puzzlede kokkupanek rühmades. 4 rühma panevad kokku kiviaja skulptuure kujutavad puzzled. 1 rühm paneb Smart -tahvlil kokku Julius Caesari kujutavaskulptuuri puzzle 

5) Vienni diagramm: kiviaja skulptuuride (nt Willendorfi Veenus) ja  Julius Caesari skulptuuri võrdlemine.

6) Koolis paraku savi põletada ei saa, sest puudub põletusahi. Aga kogu protsessi illustreerimiseks saavad rühmad kasutada tahvelarvutid, kus kasutatakse Pottery äppi. 

7) Savist kiviaja stiilis esemete/kujukeste voolimine. 

8) Mõne lausega oma skulptuuri kirjeldamine blogis.

7.klass 30.sept: Sissejuhatus leiutamisesse

1) Mis leiutistega on tegu?

2) Kes oli Leonardo da Vinci? Millised tema teoseid sa oskad nimetada?

3) Mis asjad pidi leiutatama, et saaks antud kunstitöid luua?

4) Tahvelarvutis mängivad Inventions äppiga rühmades.

5) Rühmatöö: Arutage rühmas ja pange märkmepaberile kirja, milliseid asju/esemeid/nähtusi, mis on leitavad koolimajas, arvati kunagi olevat suured leiutised, aga nüüd on tavalised tarbeesemed.

6) Valige oma nimekirjast 3 välja ja minge tehke neist foto tahvelarvutiga.

5) Kogunetakse koridori ja moodustatakse ring. Iga rühm nimetab need 3 eset, millest nad foto tegid. Kaaslastele näidatakse 1 fotot, mis nende arvates eriti hästi õnnestus.

Kodutöö: Leia ja pane kirja igapäeva elus olevaid probleeme, mis vajaksid lahendust. Vaata videot: võrdle leiutamist ja disaini.

5.b klass 30.sept: Sissejuhatus leiutamisesse

Õpilased jätkavad õp Pireti palvel rühmatööga, kus nad joonistavad reklaamplakateid. 


1) Mis leiutistega on tegu?

2) Kes oli Leonardo da Vinci? Millised tema teoseid sa oskad nimetada?

Kodutöö: Leia ja pane kirja igapäeva elus olevaid probleeme, mis vajaksid lahendust. Vaata videot: võrdle leiutamist ja disaini.

5.a klass 30.sept: Sissejuhatus leiutamisesse

1) Mis leiutistega on tegu?

2) Kes oli Leonardo da Vinci? Millised tema teoseid sa oskad nimetada?

3) Mis asjad pidi leiutatama, et saaks antud kunstitöid luua?

4) Tahvelarvutis mängivad Inventions äppiga rühmades.

5) Rühmatöö: Arutage rühmas ja pange märkmepaberile kirja, milliseid asju/esemeid/nähtusi, mis on leitavad koolimajas, arvati kunagi olevat suured leiutised, aga nüüd on tavalised tarbeesemed.

6) Valige oma nimekirjast 3 välja ja minge tehke neist foto tahvelarvutiga.

5) Iga rühm nimetab need 3 eset, millest nad foto tegid. Kaaslastele näidatakse 1 fotot, mis nende arvates eriti hästi õnnestus.

Kodutöö: Leia ja pane kirja igapäeva elus olevaid probleeme, mis vajaksid lahendust. Vaata videot: võrdle leiutamist ja disaini.

7. klass 16.sept ja 23.sept Teadusnädal: Karastusjoogid

5.b klass 16.sept ja 23.sept Teadusnädal: Karastusjoogid

POSTITUS ON POOLIK!

Järgmisel nädal on Teadlaste öö festival. Merivälja Kool osaleb seal samuti. Meie kooli teemaks on „Kas karastusjook karastab tervist?“  Seetõttu järgmise kahe tunni teema kunstis ongi seotud karastjookidega.

1) Mõtle 3 minuti jooksul mõelda, mis meenub sõnaga KARASTUSJOOK.

3 omadussõna ............................................................

3 tegusõna ..................................................................

2 nimisõna ..................................................................

2) Koostage üheskoos tahvlile skeem mõeldud sõnadega.  (Vähemalt esimesed 10 õpilast peaksid üritama ütelda sõnu nii, et need ei korduks.)

 

3) Pinginaabriga paaristöö:

Karastusjook on kasulik	Karastusjook on kahjulik
1. 2. 3.	1. 2. 3.

4) Arutage klassis, mida erinevad paarid arvasid karastusjookide kasulikkusest ja kahjulikkusest.

5) Selle ja järgmise nädala tunni eesmärgiks on kujundada tervislikule joogile pakend.  Seetõttu palun mõtle järgmistele küsimustele:

·         Mida sinu tervislik jook ehk toode sisaldab?..............................................................................

·         Millises pakendid on? (pudel, purk, tops vms)............................................................................

·         Millisest materjalist pakend on? .................................................................................................

·         Kui suur ja millise kujuga on pakend?..........................................................................................

·         Mis on joogi/toote nimi? ............................................................................................................

·         Visanda kiirelt töölehe teisele küljele  2  joogipakendit. Mõtle läbi ka värvilahendus oma tootele. 

5.a klass 16.sept ja 23.sept Teadusnädal: Karastusjoogid

6.a klass 23.sept: Koopamaalingud

1) Vaadatakse videot (eelnevalt ülesanne: Vaata tähelepanelikult. Mida näed?)

2) Küsimused video kohta: Mida nägid? (loetelu; mitte põhjendused) Mis paneb sind nii arvama? (kuidas põhjendad oma eelnevat arvamust) Mida veel võib öelda/küsida?

3) Õpilased jagatakse nelja rühma. 
Iga rühm saab endale lugemiseks teksti (Lascaux) koobastest. Koos arutatakse rühmas, mis on sealt kõige olulisem meelde jätta. (Nt 6 olulisemat asja. Kui tundub, et ei jää meelde, siis võivad endale märkmeid teha paberile.)(Iga rühm saab ainult 1 lehe infoga. Seega peavad õpilased otsustama, kuidas sellel olevat infot loevad.) 

4) Seejärel moodustuvad uued rühmad nii, et igas uues rühmas on erinevat lõiku lugenud õpilane, kes räägib, mis tema teada sai. Selleks tuleb igas rühmas õpilased loendada viieks. 

5) Number ühed kogunevad ühte rühma, number kahed teise rühma jne. 
Uutes rühmades tuleb igal õpilasel rääkida, mis tema esialgne rühm töölehelt teada sai. 

6) Üheskoos tehakse tahvlile skeem/tabel, kuhu märkida järgnevate märksõnade juurde vastav info, mis teada saadi.(Märksõnad järgmiste teemade alla: värvitoonid; mida kujutati; kuidas kujutati; kuhu joonistati; millal koopamaalingud tehti; kes koopamaalingud tegi; kust on koopamaalinguid leitud; miks joonistused tehti; mida veel teada saadi)

7) Kokkuvõtteks vaadatakse videot. 
8) Õpilastelt uuritakse, kuidas saaks luua sellise meeleolu/tunde nagu võisid esiajaloo inimesed tunda, kui nad koopa seintele need kujutised maalisid.

9) Õpilased jagunevad rühmadesse ja klassis tõstetakse mööbel ümber, otsitakse välja vajalikud töövahendid. 

10) Klassis kustutatakse lambid, tõmmatakse alla rulood.
Rühmad saavad erinevad ülesanded (hiljem roteerutakse, et kõik saaksid kõike proovida)
• kortsutatud pruuni tooniga paberid kinnitatakse laua alla (nt värviste sõrmede;  pastellidega joonistatakse põrandal selili olles), üle laudade tõmmatakse mustad prügikotid, et tekiks tunne nagu koopas oleksid vajadusel kasutatakse telefonides olevaid taskulampe, et veidi valgust tuua
• paberid on kinnitatakse seinale (nt maalitakse pintslite abil guaššidega)
• paberid on  laual (nt pritsitakse hambaharjade ja pintslite abil käejälgi)
• kividele maalitakse guaššidega

6. b klass 16.sept ja 23. sept: Koopamaalingud

16. september

1) Vaadake videot (eelnevalt ülesanne: Vaata tähelepanelikult. Mida näed?)

2) Küsimused video kohta: Mida nägid? (loetelu; mitte põhjendused) Mis paneb sind nii arvama? (kuidas põhjendab oma eelnevat arvamust) Mida veel võib öelda/küsida?

3) Õpilased jagatakse viide rühma. 
Iga rühm saab endale lugemiseks teksti (Lascaux) koobastest. Koos arutatakse rühmas, mis on sealt kõige olulisem meelde jätta. (Nt 6 olulisemat asja. Kui tundub, et ei jää meelde, siis võivad endale märkmeid teha paberile.)
Neljal rühmal on tööleht erinevate tekstidega, aga viies rühm avab oma ajalooõpiku lk 12. (Iga rühm saab ainult 1 lehe infoga. Seega peavad otsustama, kuidas sellel olevat infot loevad.) 

4) Seejärel moodustuvad uued rühmad nii, et igas uues rühmas on erinevat lõiku lugenud õpilane, kes räägib, mis tema teada sai. Selleks tuleb igas rühmas õpilased loendada viieks. 

5) Number ühed kogunevad ühte rühma, number kahed teise rühma jne. 
Uutes rühmades tuleb igal õpilasel rääkida, mis tema esialgne rühm töölehelt teada sai. 

6) Üheskoos tehakse tahvlile skeem/tabel, kuhu märkida järgnevate märksõnade juurde vastav info, mis teada saadi.(Märksõnad järgmiste teemade alla: värvitoonid; mida kujutati; kuidas kujutati; kuhu joonistati; millal koopamaalingud tehti; kes koopamaalingud tegi; kust on koopamaalinguid leitud; miks joonistused tehti; mida veel teada saadi)

23.september

8) Kokkuvõtteks vaadatakse videot. 
9) Õpilastelt uuritakse, kuidas saaks luua sellise meeleolu/tunde nagu võisid esiajaloo inimesed tunda, kui nad koopa seintele need kujutised maalisid.

10) Õpilased jagunevad rühmadesse ja klassis tõstetakse mööbel ümber, otsitakse välja vajalikud töövahendid. 

11) Klassis kustutatakse lambid, tõmmatakse alla rulood.
Rühmad saavad erinevad ülesanded (hiljem roteerutakse, et kõik saaksid kõike proovida)
• kortsutatud pruuni tooniga paberid kinnitatakse laua alla (nt värviste sõrmede;  pastellidega joonistatakse põrandal selili olles), üle laudade tõmmatakse mustad prügikotid, et tekiks tunne nagu koopas oleksid vajadusel kasutatakse telefonides olevaid taskulampe, et veidi valgust tuua
• paberid on kinnitatakse seinale (nt maalitakse pintslite abil guaššidega)
• paberid on  laual (nt pritsitakse hambaharjade ja pintslite abil käejälgi)
• kividele maalitakse guaššidega