"Ajakunst" ehk 6.klasside integreeritud ainekavad kunstis ja ajaloos

Merivälja Koolis on 2015/2016 õppeaastal rakendunud 6. klassis integreeritud õppekava „Ajakunst“, mille raames on lõimitud ajalugu ja kunst kogu õppeaasta vältel. Vastavalt teemadele lõimitakse ka teisi õppeaineid.

Idee sai alguse sellest, et Merivälja Kooli I kooliaste liigub suunas, et minna üle täielikult üldõpetusele. Seetõttu tundus, et seda sama põhimõtet ainete lõimimisest saaks kindlasti kasutada ka II kooliastmes. Kunstiõpetaja oli eelnevalt õpetanud klassiõpetajana ka ajalugu. Seetõttu tekkisid kohe seosed ja veendumus, et ajalugu on võimalik kunstiga loogiliselt siduda. Ajalooõpetaja oli kohe ideega nõus ja nii algas ühine õppeprotsessi planeerimine.

„Ajakunsti“ raames on järgitud järgmisi põhimõtteid:

• Õppeprotsessi loomisel on aluseks riiklik õppekava, ainekavad ning ainekavasid kirjeldavad valdkonnaraamatud. (Nt ajaloos õpikut valdavalt ei kasutatagi.)
• Õppeprotsessi kavandades võrdleme erinevate ainete ainekavasid ja leiame ühisosa, mille tõttu väheneb õpilastel õpikoormus ja tekivad seosed erinevate ainete vahel.
• Üldpädevuste areng on sama oluline kui uued aineteadmised. Seetõttu on kunstis peaaegu kogu õppetöö korraldatud rühmapõhise õppena. Samuti on ajaloos suur rõhk rühmatööl.
• Iga kunstitund põhineb samal nädalal või päeval ajaloos õpitaval teemal.
• Eesmärgiks on luua terviklik õppeprotsess, mis lähtub muutunud õpikäsitusest ja arvestab kaasaegse kunstiõppe põhimõtteid.
• Erinevatesse ainetundidesse võetakse kaasa ka füüsilisel kujul samasid õppevahendeid (nt sama tekst raamatust; õppefilm,  õpilaste endi poolt loodud näitvahend vms) või loodud on ühised digitaalsed õppekeskkonnad materjalide loomiseks ning jagamiseks.
• Veerandi viimasel päeval ei toimu tavapärast õppetööd, vaid 6. klassi õpilased tutvustavad veerandi jooksul valminud kunstitöödest koostatud näituse põhjal 1. klassi õpilastele õpitud teemasid. Eesmärgiks on arendada õpilaste suulist eneseväljendusoskust.
• Igal veerandil on vähemalt 1-2 ülesanne „Ajakunstis“ ühised ja mida õpilased teevad nii ajaloos kui ka kunstis järjestikustes tundides.
• Võimalusel on ühiste ülesannete ajal klassiruumis/õppekeskkonnas korraga õpilasi juhendamas mõlema aine õpetajad.
• Loodud on ühisetele ülesannetele ka ühised hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad mõlema aine õpieesmärkidest.
• Hindamisel kasutatakse mitmekesiseid viise. Oluline roll on õpilaste enesehindamisel ja samuti kaaslaste töödele hinnangute andmisel nii suuliselt kui ka kirjalikult.
• Õppeprotsessi kavandatakse eesmärgipäraselt ja järjepidevalt digivahendite kasutamist (mobiiltelefonid, sülearvutid, fotokaamerad, interaktiivne tahvel vms).
• Selleks, et toetada võõrkeele omandamist on mitmed õppematerjalid inglise keeles, sest 6. klass suudab nt saada aru ja leida iseseisvalt infot ka võõrkeeles. Õpilased said suurepärase võimaluse I poolaastal praktiseerida inglise keelt igas kunstitunnis, kui tutvustasid Jaapanist pärit külalisõpetajale enda loodud kunstiteoseid.
• Kunstis analüüsitakse järjepidevalt kunstiteoseid, et arendada analüüsioskust, kriitilist ja loovat mõtlemist, üldistamis- ja seostamisoskust.
• Ülesannete loomisel arvestatakse sellega, et nende kaudu areneks meeskonnas töötamise oskus, ettevõtlikkus, loovus ja õpilastel saaksid võimalikult palju ise oma õppe- ning tööprotsessi suunata/juhtida, sest ainult nii kujunevad ennastjuhtivad õppijad. Ülesannete üheks osaks on see, et õpilased peavad ise leidma erinevatest allikatest informatsiooni ja tegema teadlike valikuid materjalide hulgast.
• Selleks, et saada õpilastelt tagasisidet (teha vastavalt sellele õppeprotsessis muudatusi) ja talletada jooksvalt praktilised kogemused ning neid huvitatutega jagada, siis on kunsti õppeprotsessist loodud blogi (http://merivaljakunst.blogspot.com).

6.a ja 6.b: Rooma ehituskunst

1) Vaadeldakse pilte, kus sõnadest moodustuvad pildid.

2) Õpilased moodustavad kuni 3 liikmelised rühmad.

3) Tahvlil on kirjas 3 märksõna (sillad, areen, kuppel). Rühmad valivad järjest 1 märksõna. (Iga märksõna tohib max 2 rühma valida.)

4) Lepitakse kokku mängureeglites:

• Iga rühm tohib koridoris olevaid Imelise Ajaloo artikleid lugemas käia 8 korda.
• Korraga tohib väljuda klassist ainult 1 meeskonnaliige. 
• Iga kord, kui väljuda klassist, siis tuleb see tahvlile plussmärgiga kirja panna.
• (6.b klassile lisandub reegel, et artiklitest ei tohi teha mobiiliga pilti. Õpilased on nii nutikad, et järgmiseks õppeaastaks paluvad nad lisada veel mitmeid lisareegleid. Nt maksimaalselt tohib klassist väljas olla korraga 2 minutit. Infot tohib rühmale edastada ainult nii, et peab rühma juurde tagasi tulema jms.)
• Artiklitest tuleb leida kõige olulisem info ja selle abil kujutada märksõna ka visuaalselt sarnaselt.
• Vahenditeks on A3 paber, harilik pliiats ja vildikad. 

5) Rühmad saavad mõned minutid aega, et mõelda välja enda strateegia ülesande lahendamiseks.

6) Ülesande lahendamine.

Siin on fotod töö protsessist ja leidub näiteid ka poolikutest töödest.

6.a ja 6.b: Rooma keisrid (pliiatsijoonistus)

Sellel nädalal on kunstis ja ajaloos ühine ülesanne.

1) Paaristöö: töölehel on n-ö aarete jaht. Töölehe ülemises osas on palju fotosid erinevatest Vana-Rooma kunstiteostest. Töölehe alumises osas on inglise keeles kirjeldused. Õpilaste ülesandeks on leida kirjeldustele vastavad kunstiteosed.

2) Vaatlus ja arutelu Rooma keisrite büstide üle.
Näiteks: Milliseid iseloomu omadusi kujutatakse? Kuidas? Miks sa nii arvad? Miks on tihti mehi kujutatud tõsiste nägudena? Miks meestel on tihti habe? Miks on vaja valitsejate büste luua?

3) Tekstuur, toon, vari.

Vaadeldakse hariliku pliiatsiga joonistatud (geomeetriliste kujundite) näidiseid.

Kuidas saab luua tekstuuri? Kuidas luua mulje, et asi on ruumiline? Millised võimalused on varjude loomiseks?

Mida tähendab harilikul pliiatsil olev märge HB? Aga H? Aga B? Milline on sinu pliiatsil olev märge? Miks on vaja erinevate tugevustega pliiatseid?

4) Õpetaja on printinud välja ja pooleks lõiganud pildid keisrite büstidest/skulptuuridest. Õpilaste ülesandeks on joonistada hariliku pliiatsiga keiser uuesti terviklikult tagasi.

5) Iga õpilane kirjutab paberi tagaküljele keisri nime, et see meelest ära ei läheks.

6) Järgmises ajalootunnis otsivad õpilased keisrite kohta lühiinformatsiooni ja kirjutavad selle enda joonistuse alla. Keisrite joonistused seatakse kujutletavale ajateljele tahvlil valitsemisaja põhjal.

6.a ja 6.b: Vana-Rooma kunst - mosaiik

( 1) Alustame tundi sellega, et iga õpilane saab endale ühe kaardi.
Katsetame äppi Plickers.
Küsimused on sissejuhatuseks ja Vana-Rooma kunsti teemalised (mosaiik, kreeklaste jäljendamine, fresko, Pompei, perspektiiv, vaikelu ehk natüürmort jms). Leidub nii pildil põhinevaid kui ka fakti teadmiste küsimusi. ) (6.b klassiga jäi tund ära. Seetõttu kiirustasime ja alustasime kohe vaatlusest.)

2) Vaadeldakse ja arutletakse erinevate teoste üle. Võrreldakse roomlaste kunsti nt kreeklaste ja egiptlaste omaga.

3) Moodustatakse rühmad.

4) Rühmatöö: ülesandeks on kasutada mosaiiktehnikat.
Kes soovivad saavad ise kujutatava valida, kuid kellel enda arvaste kohe head ideed ei tule võivad kujutada Rooma riiki erinevatele aegadel (selleks on prinditud kaardi aluspõhjad).